10 aasta eest kutsus Putin kõiki venelasi tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Põhjus ilmne - Venemaa rahvaarv kahaneb kiirusega 1 miljon aastas. Ent venelased pole tahtnud miskipärast Venemaale asuda (erandiks Kesk-Aasia), pigem vastupidi. Oma tõsiseltvõetavat majandust pole suudetud siiani püsti ajada, SKT koosneb peamiselt tooraine ja relvade ekspordist. Lisaks on riik jätkuvalt korrumpeerunud. Kõige selle jätkudes kukuks Venemaa juba paari aastakümne pärast kokku.
Ukraina revolutsioon 2.0 aga pani ohtu nii Putini režiimi kui Venemaa sõjatööstuse, millest oluline osa paikneb juba nõukogude ajast peale tegelikult Ukrainas (eriti seal idaosas). Putin ja tema klikk teavad väga hästi, et revolutsioon võib ka Venemaale levida - juba pärast 2004.a. "oranži revolutsiooni" Ukrainas hakkas FSB tegutsema ja hoidis nii Aserbaidžaanis, Valgevenes kui ka mujal sarnased asjad ära, rääkimata Venemaast endast. Samuti teatakse Kremlis väga hästi, mis juhtub, kui tavalised venelased peaksid ühel päeval taipama, milliseid räpaseid saladusi on nende juhid (sh. Putin) nende eest varjanud.
Kõike seda arvestades otsustaski Putini "sõjapartei" võtta ette Krimmi (kus on pealegi Sevastoopoli sõjasadam) ja Ida-Ukraina (seal on sõjatehased) avantüüri. "Väike võidukas sõda" on ikka juhtide populaarsust tõstnud ja Putini populaarsus ongi Venemaal lausa kosmiline. Muidugi pidi ta teadma, et muule maailmale sellised asjad ei meeldi, aga ilmselgelt pidas ta seda kahest halvast väiksemaks (lootuses, et sarnaselt Tšetšeenia ja Gruusia sõdadele õnnestub ka nüüd olukord üle elada). Mõistagi loodab Putin edule, mille järel ta "rahva poolt armastatud suure juhina" hakkabki ülejäänud ilmale oma tingimusi dikteerima.
Vaat seda ei tohi sündida lasta. Peab aga kohe endale selgeks tegema, et käesolevas olukorras ei saa mingit "viiki" olla, sest Putin ja kogu Venemaa on pikemas plaanis nagunii hävingu äärel ja üritab sõjaga Ukrainas oma hävingut edasi lükata. Seetõttu saab võita kas Ukraina või Venemaa. Igasugused kompromissid saavad olema väga-väga-väga ajutised. Kordan veelkord: Ukraina võit või kaotus on ka kogu Euroopa ja kogu tsiviliseeritud maailma võit või kaotus. Ukraina võit aga tähendab Putini režiimi või isegi kogu Vene riigi hukku - arvestades Venemaad tabanud massihüsteeriat, on see viimane variant isegi tõenäolisem.
Kui igasugused "telegrami-tiiud" ja Putin ise räägivad Venemaa "kaitsmisest", siis Venemaad ei taha tegelikult MITTE KEEGI vallutada. Vaid sirbi ja vasara kujuliste ajudega tüübid saavad vastupidist uskuda. Lääne majandusprobleemide tõttu on suur küsimärk isegi iseenda, samuti Ukraina aitamine. Jaapan tahab tagasi vaid 4 Kuriili saarekest, Hiinagi on huvitatud Siberist, aga mitte Venemaa Euroopa-osast. Kui Putin & Co. sooviksid tõsiselt Venemaad kaitsta, peaksid nad tegelema kaitsega oma rahva väljasuremise eest, mitte aga ründama ja õõnestama naaberriike.
Vene tänane eliit (sh. Putin & Co.) on jätkanud oma kommunistidest eeelkäijate tava omada Lääne pankades oma peamisi finantsvahendeid ning Läänes ohtralt kinnisvara ja kõike muud (vt. Igor Bunitši "Partei kuld"). Täiesti loogiline, kui kardetakse, et võib-olla tuleb Venemaalt kiiresti põgeneda - eks ikka mingi Ukraina-stiilis revolutsiooni eest.
Vaat siin ongi võimalus Venemaale surve avaldamiseks: võimalikult laialdaselt rakendada Vene võimu- ja võimuga seotud ärieliidi vastu sanktsioone - arestida nende vara ja külmutada pangaarved, seda lisaks Venemaa vastasele relva- ja strateegiliste kaupade embargole. Kui praegu üritab idanaaber selle peale mingeid oma "sanktsioone" Lääne vastu rakendada, siis mõne aja pärast on hoopis teine olukord.
NB! Olukord on võrdlemisi ohtlik, Ukraina sõjast võib liiga ettevaatamatu tegutsemisega ka maailmasõda välja kasvada. See aga ei tähenda, et Venemaad ei tohi juba tehtu eest karmilt karistada. Kõige ohutum tee oleks ühelt poolt eelpoolmainitud karmid sanktsioonid Venemaa vastu ning teiselt poolt võimaldada Ukrainal oma riigis seaduslikkus ja kord taastada. Kui terroristid on puruks löödud, võiksid Euroopa Liit ja USA asuda Ukraina ja Venemaa vahel rahu vahendama. Rahuvahendus praegu ei anna mingeid tulemusi - mõne aja pärast läheks sõda uuesti lahti - meenutagem ka Bosnia sõja kogemusi! Pealegi oleks ennekuulmatu, kui läbirääkimistelaua taga istuksid ka terroristide esindajad - kas keegi kujutaks ette läbirääkimisi al-Quaedaga??? Ida-Ukrainas tegutsevad Venemaa toetatud terroristid aga ei jää oma jõhkruselt al-Quaedast üldse maha.
