esmaspäev, 25. jaanuar 2021

OPERATSIOON "KAJA KIUSAMINE" ehk MIDA TA RÄÄKIS JA MIDA TA SIIS VASTAS

Seekord piirdungi peaaegu täielikult vaid valitud väljavõtetega Riigikogu stenogrammist.

Esmaspäev, 25. jaanuar 2021.

Esmalt mõned väljavõtted peaministrikandidaadi kõnest.

  • „Me ei jaga ühiskonda põhimõttel "meie ja nemad". Ka nemad on meie inimesed.“ --- Saame näha, senine praktika on oravatel küll risti vastupidine olnud.
  • „Muide, vaevalt oli informatsioon selle valitsuse kukkumisest Eestist välja läinud, kui hakkasin saama sõnumeid meie liitlaste juhtidelt, et Eesti on tagasi. Ametisse astuva valitsuse suurimaid väljakutseid on taastada usalduslikud suhted liitlastega.“ --- No muidugi, eks ta peab liitlaste all silmas ikka oma ideoloogilisi liitlasi, mitte Ungarit ega Poolat.
  • „…jääda eestlasteks, aga olla ka eurooplased.“ --- Ehtne kosmopoliidi jutt, sest liberaalide jaoks ei tähenda „eurooplane“ juba ammu enam isegi mitte põliseurooplasi, vaid ükskõik keda, kes on siia maailmajakku ükskõik kust kokku tulnud.

Peaministrikandidaadile esitatud küsimused ja vastused (valik).

Vastus Ruuben Kaalepile väärinfo vastu võitlemise kohta - „Seda punkti kindlasti ei ole mõeldud kasutada maailmavaateliste konkurentide suu sulgemiseks.“ Täpsustavast küsimusest võis välja lugeda, et Kaja Kallas soovib faktikontrolöridena kasutada teadlasi, tegelikult pigem „füüsik-politseinikke“. Viimatinimetatud mõistet kasutas Rein Ruutsoo kunagi oma kultuuriloo loengus Muusikakadeemias.


Vastus Urmas Reitelmannile RE libaküsimuste kohta äsjase abielureferendumidebati ajal - Kaja Kallase arvates ongi igati normaalne ja lausa „demokraatlik protsess“, et võib küsida rahvalt ka NATO-st lahkumise, Venemaaga või rublatsooniga ühinemise või mistahes muude jälkuste kohta. Kui Siim Pohlak hiljem samal teemal küsis, seoses negatiivse rahvusvahelise tähelepanuga, mis neile küsimustele osaks said, ei suvatsenud Kaja Kallas enam üldse vastatagi. „Vastame - ei vasta!“ (nagu ühes 1992 riigiraadio naljasaates pidevalt kuulda võis)


Vastus Monika Helmele Rosimannuste, Autorollo ja õiguslike topeltstandardite asjus: „...teil on asjad väga sassis ja see ongi jälle hea näide sellest, kuidas te tegelikult võibolla eksitate inimesi ja seda võiks isegi nimetada, et see on mõnes mõttes laim.“


Seejärel esitas Anti Poolamets väga põhimõttelise küsimuse: „Ma näen, et te olete ikka väga tugevalt selle taga, et teie obstruktsiooniga kaasnenud suur mainekahju Riigikogule ja ka Eesti Vabariigile, see oli üks õige asi ja kõik küsimused olid õiged ja kes siis otsustab nende õigsuse või vääruse üle. Aga ikkagi probleem on üleval jätkuvalt, see mainekahju on olnud. Kaitseministrikandidaat küsis NATO-st väljaastumise kohta, maaeluministrikandidaat Venemaaga ühinemise kohta. Venemaal ja Ukrainas elab see materjal oma elu. Kõik ei saa aru, et tegite eriti halba nalja parlamendi üle. Kuidas te seda välispoliitilist kahju kavatsete ravida?“


Vastus, kus kõlas sulaselge VALE - ning vaid paar minutit varem süüdistas Kaja Kallas ju rahvuskonservatiive laimus: „Ma saan aru, et te tahate hirmsasti rääkida ikkagi oma sellest plaanist, aga mulle tundub, et keegi teine sellest enam rääkida ei taha. See on tegelikult läinud lumi. Ma lihtsalt ütlen selle, et NATO-ga liitumise olete ju teie ise kahtluse alla seadnud. Teie enda erakonna esimees ütleb, et on vaja plaani B. Kui mõni saadik küsib selle kohta, et las siis rahvas arvab, siis riigielu küsimuse vastus oleks riigiorganitele kohustuslik. Ükskõik milline valitsus tuleks, me ju teame, et toetus NATO-le on kõrge. Kui sellele tuleb vastus ei, siis ükskõik milline valitsus tuleb, ta ei saa NATO-st lahkuda. Aga jah, ma arvan, et sellest konkreetsest otsusest ei ole mõtet enam rääkida, see on möödas.“


No ei ole nii ja värske peaminister peaks ju seda teadma küll ning kui ise ei oska infot otsida, siis Reformierakonnal on ju tuhandeid liikmeid, kes kõik oleksid võinud selles osas aidata! "Plaan B" pole MITTE KUNAGI olnud mõeldud mingi alternatiivina NATO-le, vaid üksnes selle täienduseks. Jutud alliansist lahkumise (!!!) kohta on üldse poliitoravate kollektiivne luul, et mitte öelda üks nende kõige räigemaid laimuväiteid.


Vastus Jaak Valgele immigratsiooni kohta: „Minu meelest riigil ongi kaks suurt eesmärki: üks on see, et eesti keel, kultuur ja rahvas kestaks, ja teine on see, et Eesti majandus toimiks. Nii et see tasakaal ja need otsused peavad lähtuma nendest kahest suurest eesmärgist“ - aga selle eest seisab ju ka EKRE! Samuti seisab selle eest ka Isamaa. Jaak Valge jätkuküsimusele, et kui madalale võiks eestlaste osakaal Eestis langeda, muidugi vastust ei tulnud, tuli vaid üldist kosmopoliitse alatooniga häma.


Urmas Espenberg: „Milline saab olema uue valitsuse poliitika meie tublide liitlaste Ungari ja Poola suhtes? Ma tean, et ALDE-s on ka nüpeldatud ja Brüsselis.“


Vastus (ja jätame selle meelde!): „Meie välispoliitika lähtub sellest põhimõttest, et mitte kunagi enam üksi. Ehk siis meil peaks olema võimalikult palju liitlasi ja selle tõttu on see välispoliitika ja ka kaitsepoliitika ehitatud sellele, et meil on head liitlased. Igal juhul on nii Ungari kui Poola samamoodi Euroopa Liidu liikmed, nendega tuleb pidevalt läbi rääkida ja arutada Euroopa Liidu laua taga, aga kas me jagame siis Poola ja Ungari praeguse valitsuse suundi, siis ei jaga.“


Vastus Leo Kunnasele kaitsekulude kohta - no nii ümmargune kui ümmargune üldse olla saab, millest saab selgeks värske peaministri TOTAALNE teadmatus kaitseküsimustest: „Kaitsekulud on kindlasti olulised, nagu on olulised ka kõikvõimalikud muud kulud riigieelarves. Aga meie me teame, et see on praegu üle kaks protsenti, aga see kaks protsenti on see, mida kõik otsivad, seda konkreetset numbrit, sest seda on nii palju räägitud. Aga see punkt, milles me kokku leppisime, on see, et me jätkame riigikaitsekulude täitmist praegustest kavadest vähemalt ettenähtud tasemel, vähemalt sellel tasemel, mis praegu juba on, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulud ja kaitseinvesteeringute programm. See on see, milles me kokku leppisime.“


Vastusest Siim Pohlaku küsimusele kurikuulsa vihakõneseaduse eelnõu kohta selgus, et oravate plaaniks on „konna vähehaaval keetmise“ taktika. On täiesti selge, et me peame sellele algusest peale vastu seisma. Põhimõte on sama, mis ida poolt esitatavate näiliselt väikeste soovide puhul. Need tuleb otsustavalt tagasi lükata, sest vastasel korral esitatakse järjest uusi ja uusi nõudmisi.


Lõpetuseks olen 1000% nõus Mart Helmega: „Me nägime ebakompetentse inimese ebaveenvat, saamatut esinemist.“ Veel „vana Mardi“ sõnavõtule mõeldes - juba Konfutsius ütles, et „ükski riik ei jää püsima, kui valitsejat ei usaldata“. Mis KK kõikumatusse usku „liitlastesse“ puutub, siis selles osas on ka mul suured kahtlused, millest peaks lausa eraldi artikli kirjutama, siinkohal kirjeldamiseks on see liiga mahukas teema.