Vaid mõistlik Eesti saab olla tõeliselt sõbralik

Olen viimase nädala jooksul palju kirjutanud, et tuleb hoiduda vägivallast võõramaalaste vastu - eriti veel, kui arvestada, et tegelikult pole võõramaalased ju meil (seni) ühtegi viharoima toime pannud. Kirjutasin ka, et "avalikkuse silmis jääb süüdlaseks see, kes esimesena alustas". Ometi oli kellelgi vaja ikkagi rünnata esimesena, kusjuures ilma igasuguse põhjuseta. Niisuguste põhjendamatute vaenuaktidega on väga lihtne diskrediteerida kõiki pagulaste vastaseid. Ilmselt see oligi kurjategija(te) üheks põhieesmärgiks.

Vao juhtumi juures võib näha võimalikku idapoolse provokaatori kätt. Niisugune kuritegu teenib ju vaid ühte eesmärki - ajada eestlased omavahel lootusetult tülli ja sundida meid nt. Ukrainat hetkeks unustama.

Juhtunu on eriti arusaamatu veel sellepärast, et Eestisse p o l e veel saabunud a i n s a t k i neist pagulastest (või sissetungijatest), kellest sel aastal iga päev ja iga tund räägitakse. Vaos on pealegi pruunlaste kõrval ka ukrainlasi. (Oletan, et just viimastest keegi joonistaski aknale sinimustvalge südame - pruunlased vaevalt meie rahvusvärve teavad, nagu ka meie ei tea une pealt vist ainsatki musta Aafrika maade lippu - erandiks Botswana, kus samuti sinimustvalged värvid lipul.)

Küsimus on nüüd selles, mis saab edasi? Kas meie otsustajad säilitavad külma pea ja lihtsalt selgitavad juhtunu tagamaad korrektselt välja VÕI järgneb ühe - vabandage väljendust - ahvikarja räigele provokatsioonile vastaspoole samavõrd ebaadekvaatne vastureaktsioon?

Mõtlen võimalikku "ristiretke vaenuõhutajate vastu". Poleks ju nüüd midagi lihtsamat, kui alustada seninägematut nõiajahti kõigi pagulastevastaste vastu - kuni IRL-i ja Vabaerakonnani välja -, süüdistada neid k õ i k i "vaenu õhutamises" (esimeseks ohvriks saaks mõistagi EKRE eesotsas perekond Helmedega) ja nimetada neid kõiki kaasvastutavaks. Mis sellest, et ka EKRE juhtkond pole teinud MITTE MINGEID üleskutseid vägivallaks ega ka muud, mida võiks vaenu õhutamiseks nimetada.

Konkreetsed süüdlased tuleb kindlasti üles leida ja neid tuleb karistada! Samas ei tohi see kasvada millekski, mida võib pidada hiilivaks diktatuuriks - tsensuuri kehtestamine mingil kujul või "vihakõne" kriminaliseerimine (eriti veel arvestades asjaolu, et MITTE KEEGI pole täpselt ära defineerinud, mis asi on "vihakõne" ja mis mitte). Niisugused sammud põhjustaksid üksnes veelgi agressiivsemaid rünnakuid. Lõppsihiks aga võib olla just see, et hakatakse ootama Putinit kui "multi-kulti käest vabastajat". Võimalik, et just niisugune areng ongi süütaja(te) eesmärgiks.

(Paar päeva tagasi kirjutasin just, et putinlik "vali kord" ei suuda tagada tavakodanike turvalisust, sest Venemaal on viimase 10 aastaga toimunud vähemalt Charlie Hebdo-mõõtu terroriakte enam kui 10.)

Tegelikult pole küll vahet, kas meie tänavail röögitakse "Rossija, Rossija" või "Allah akbar". (Olgu siinkohal öeldud, et ka see ühiskond, mida valitsevad kõigi ja kõige vihkajad, pole samuti kuigi meeldiv) Esimest oleme paraku juba küllalt kuulnud. Teist on õnneks veel võimalik ära hoida - mis sõltub suuresti ka sellest, kuidas Vabariigi Valitsus suudab väljalubatut täita (Eestisse valitakse kristlastest või ilmalikest pagulasi ja tervete perekondadena). Viimasest sõltub ka see, kas Vaos nüüd juhtunu jääb viimaseks või väljub olukord kõigi kontrolli alt - mis võib viia pikemas perspektiivis sarnase olukorrani, nagu oli/on Bosnias ja Hertsegoviinas (kõikide sõda kõikide vastu).

Mina pole kindlasti mingi "multikulti" pooldaja - hoopis vastupidi! Sest see nähtus toimib vaid ühe tsivilisatsiooni piires (mõnevõrra erandlikuks on küll ingliskeelsed maad - kuid ilmselt vaid tänu sellele, et need on ingliskeelsed, mis teeb integreerumise kindlasti lihtsamaks).

Lõpetuseks sooviks siiski sõbralikku meelt kõigile. Eelkõige üksteise suhtes. Meie maal on niigi liiga palju verd valatud. Vältigem mineviku tumedama poole jäljendamist. See on praegu siiski võimalik, kui kõik osapooled tegutsevad õigesti ja hoiduvad äärmustest. Eesti peab jääma endiselt maaks, kuhu on oodatud ka need mitte-eestlased, kes jagavad meiega samu väärtusi või vähemalt käituvad siin viisakate külalistena. Vaenulikele tegelastele ja nende õigustajatele tuleb see-eest anda halastamatult "hundipass". Neid me ei salli ja keegi ei tohi ka meid sundida selliseid sallima. Kordan ka seda veelkord, et hetkeseisuga on igasugused jutud, et valitsus ongi juba Eesti maha müünud, absoluutselt alusetud.

Sissetungijatest-pagulastest pole pääsu. Kuidas selles olukorras toimida? (2)

Oma eelmise postituse jätkuks: kui sealt võis välja lugeda, et ootame ära esimese(d) võõramaalaste poolt toimepandud (viha)kuriteo(d), siis nii see kindlasti pole. Minu mõte on, et meiepoolne HEIDUTUS PEAB OLEMA VEENEV (nagu NATO heidutus Venemaa suunal). Kui kõik - nii võõramaalased kui ka nende tulihingelistest kaitsjatest kohalikud multikulti pooldajad - teavad, mis järgneb võõramaalas(t)e suurematele sigadustele, peaks see enam-vähem kõiki distsiplineerima.

Muidugi pole mingit garantiid, et midagi halba ei juhtu, ent vähemalt riigistruktuure saame küll sundida võõramaalastega tõhusamalt tööd tegema. Nt. Vao külast tulnud info põhjal paistab küll, et keegi on jätnud pruunlastele ütlemata, et meil ikka luba küsimata võõrasse korterisse ega majja ei siseneta.

Hetkeseisuga ei saa siiski väita, et Eesti riik ongi juba "maha müüdud" Brüsseli tehnokraatidele. Kuid oht selleks on vaieldamatult olemas. Sellepärast peabki kõiki ja kõike jälgima ja pidevalt survet avaldama, nõudma infot, tegema järelpärimisi. Salaja ei saa valitsus küll väljaöeldust suuremat hulka pagulasi vastu võtta, pealegi torkavad nad kohe tänavapildis silma. Riigiasutusest saadud infot on pealegi võimalik ka kontrollida teiste allikate kaudu.

Hoopis teine olukord tekib, kui vastased ületavad "punase joone". Mida aga pidada "punase joone ületamiseks"? Üks võimalus on see, kui võõramaalas(t)e poolt toimepandud (viha)kuriteole ei järgne Eesti riigi poolset resoluutset tegutsemist: süüdlast (süüdlasi) ei karistata või - mis veel hullem - asutakse hoopis süüdlast (süüdlasi) kaitsma! Vaat see on küll olukord, kus tuleb sundida ka riigistruktuure VALIMA OMA POOL.

Teine võimalus - nagu ka varem sai mainitud - tekib, kui selgub, et valitsus on teadlikult valetanud ja Eestisse saabuvad just sedasorti pagulased, keda lubati vältida. Või, arvestades Euroopa-suunalise invasiooni jätkumist lõuna poolt, annab Eesti valitsus välisele survele järele ja nõustub täiendavalt suurema hulga pagulaste vastuvõtmisega (õige vastus Brüsseli suunas oleks siis küll, et "meie võimalused on juba ammendatud").

Praegu aga valitseb täielik määramatus, sest neid kõnealuseid pagulasi pole ju veel saabunud. Lõplik tõde selgubki siis. Siin aga ongi vaja, et meie ise hoiaksime riigistruktuure oma surve all, siis need mõjutavad ka pagulasi korralikult käituma.

Võib-olla olen valesti aru saanud, aga tundub küll, et mõned lausa ootavad, et võõramaalased mingi eriti räige asjaga hakkama saaksid. Ainult et selle peale nad ei mõtle, et keegi "meie omadest" on siis ohver! Mina küll seda ei taha.

Ent sellepärast peabki mõista andma, et kui midagi s e l l i s t juhtub, saab juhtuda vaid üks kahest:

• a)kas riik paneb süüdlase(d) kohe paika või
• b)me sunnime riiki seda tegema.

Viimasel juhul on jällegi oht, et riik hakkab hoopis meie vastu tegutsema, mis tähendab vaid ühte: see pole siis enam meie riik ja valitsus on juba mingi okupatsioonivalitsus. Sel juhul on meil juba lausa põhiseaduslik õigus kasutada ka jõudu põhiseadusliku korra taastamiseks!

Siiski usun, et käimasolev sõda võidetakse mitte tänaval, vaid ideetasandil (sh. virtuaalruumis). Ka seda on oluline meeles pidada, et PÕHJUSETA rünnakud võõramaalaste või nende majutuskeskuste vastu EI LEIA ÜHISKONNAS MÕISTMIST. Need klassifitseeruvad just viharoimade alla ja nende toimepanijaid mina küll kaitsta ei kavatse.

Teine lugu oleks, kui sellises olukorras otsustatakse Toompeal ja Kadriorus näiteks sõnavabadust piirata (ehkki võib arvata, et avalikkus mõistab vihakuriteod hukka). Taoline ülereageerimine riigi poolt annaks küll meile õiguse jõulisi vastusamme astuda.

Päris keeruline, aga peame vähemalt need võimalikud stsenaariumid ette nägema ja valmis olema kohe reageerima, kui... nojah. Organiseeritud surve riigiasutustele peaks olema pidev ja hakkama toimima juba praegu. Muide, see on ka üks KODANIKUÜHISKONNA tunnus - just kodanikeühendused hoiavadki normaalses ühiskonnas riiki neile sobival kursil. Siis ei saa poliitikud teha, mis neile endile pähe tuleb või mida neile välismaalt soovitatakse.

Sissetungijatest-pagulastest pole pääsu. Kuidas selles olukorras toimida? (1)

Täiesti selge oli, et täielikult pagulaste vastuvõtmist vältida ilmselt ei õnnestu. Massimmigratsiooni oht on õnneks vähemalt praegu päevakorrast maas. Siiski on mitmed ohud endiselt olemas, seetõttu mõned mõtted.

1.Valitsus peab täitma oma lubaduse ("Taavi Rõivas, pea oma sõna!" - nagu Mart Helme meeleavaldusel ütles) ja MITTE VÕTMA VASTU MOSLEMEID ega ÜKSI üle Vahemere või Balkani EUROOPASSE TRÜGINUD NOORI MEHI. Vastu lubati ju võtta kristlaste perekondi, sarnaselt Poolale jt. meie saatusekaaslastele. Et valitsus peaks lubatust kinni, nõuame pidevalt infot selle kohta, kes saabub/saabuvad (kui nad kord tulema hakkavad), kellega täpsemalt tegu on, kuidas neid ülal peetakse (lubati ka, et mitte Eesti riigieelarvest) jne.

2.Väidetavalt olevat pagulased juba kohal ja mitte ainult Vao külas. Kui see on tõsi, tuleb saata järelepärimisi vastavasse omavalitsusse, mille territooriumil on pagulasi nähtud, samuti Politsei- ja Piirivalveametisse. Eeldame, et asjaomased instantsid ei taha skandaali ja annavad ammendavat infot.

3.Üldiselt on tungivalt soovitav vältida asjatuid konflikte võõramaalastega. Mõned tahavad küll kangesti esimesele ettejuhtuvale pruunlasele pasunasse anda, kuid see on just see, mida "sallivuslased" ootavad. Meile on endiselt teretulnud nii mitteeuroopa päritolu tudengid, ärimehed, kultuuritegelased, liitlasvägede sõdurid kui ka Barack Obama, samuti tavalised turistid. Neil pole ju midagi pistmist praegu Euroopat ründavate hordidega.

4.Seda enam peab rõhutama, et absoluutselt kõigil ja kõigel hoitakse silma peal! (NB! See käib ka valitsuse ja riigistruktuuride tegevuse kohta - ei ole midagi nii, et vaid nemad jälgivad meid, vaid ka meie jälgime neid.) Vaid nii saab tagada, et suuremaid jamasid ei tule. Kordan veelkord - seni, kuni võõramaalane ei pane toime kuritegu või ei tee midagi sellist, mida meie üldse ei tee (sest on olemuslikult meile vastuvõtmatu) või mis on meil üldiselt taunitav, EI OLE VAJA MEIL ENDIL MINGIT KONFLIKTI ALGATADA (süüdi on ju see, kes alustas). Ka "pruunlane läks üle minu muru, kuidas ta julges?" stiilis argumendid on pehmelt öeldes ebaveenvad. (Ei ole ka Vao külla enam huvireisile vaja minna, eriti tsiklitega.) Raskematel juhtudel, kus võõramaalased ise tüli norivad, otseselt seadusi rikuvad või midagi taunimisväärset teevad (nagu nad Rootsis ja mujal teevad gasp-emotikon ), tuleb juhtunust kindlasti avalikkust teavitada, samuti vastavaid organeid.

5.Igasugune protest ükskõik mille vastu on mõttetu, kui selle taga pole reaalset jõudu, mis sunnib OTSUSTAJAID endaga arvestama. Suhtumine stiilis "ah, niikuinii läheb... sinnasamusesse" töötab tahes-tahtmata just nimelt "sallijate" huvides. Loevad pidevad meeleavaldused, allkirjade kogumised jt. n ä h t a v a d aktsioonid. Samuti loeb pidev mõistaandmine, et kui

a)valitsus ei täida oma pagulaste vastuvõtmise osas antud lubadusi ja/või

b)asub looma administratiiv-justiitsterroril (nagu on Rootsis) põhinevat süsteemi, võib ees oodata Eesti Maidan.

6.Hetkeseisuga on igasugused jutud valitsuse "reeturlikkusest" küll täiesti alusetud. Seega keeras Kristiina Ojuland "reeturite nimekirja" koostamisega küll vindi selgelt üle. (Allkirjade kogumise aktsioon, nagu öeldud, on see-eest tal küll igati õige ja tänuväärt.) Küll aga võib selline nimekiri täiesti iseenesest tekkida, kui ka meil peaks aset leidma mõni räigem võõramaalaste poolt toimepandud asi, nagu neid on Lääne- või Põhja-Euroopas juba olnud küllaga ning NB! "sallijatest" arvamusliidrite survel asub riik ikkagi sisserändajate poolele ning astub samme hoopis nt. sõnavabaduse piiramise suunas. Teine võimalus on, kui valitsus ei täida oma lubadust ja otsustab (nt. Euroopa "partnerite" survel) siiski veel mõnedsajad pagulased vastu võtta või laseb maale sellist kontingenti, keda ometi lubas mitte riiki lubada.

Kas putinlik süsteem suudab tagada tavakodaniku turvalisust paremini kui demokraatlik õigusriik?

On neid, kelle arust oleks vaja hästi läbi saada Putini Venemaaga, sest muidu ei saavat islamistidest jagu. On isegi neid, kelle arust putinlik süsteem on parem kui läänelik demokraatlik õigusriik - sest suutvat tagada tavakodaniku turvalisust paremini. Faktid seda küll ei kinnita.

Kui vaadelda just kõige lähimat minevikku ehk viimast 10 aastat, siis selle aja jooksul on Venemaal toimunud terrorirünnakuid märkimisväärselt rohkem kui Euroopas. Oluline on märkida, et PEA IGAÜKS NEIST oli v ä h e m a l t sama suure ohvrite arvuga kui oli Charlie Hebdo rünnak Prantsusmaal:

• 2006 - Moskva turg
• 2008 - Vladikavkaz
• 2009 - Nazran ja Nevski Express
• 2010 - Moskva metroo, Kizljar, Stavropol, Tsentoroi, Vladikavkaz ja Groznõi
• 2011 - Domodedovo lennujaam
• 2012 - Mahhatshkala
• 2013 - Volgograd (oktoober ja detsember)

Kuigi islamistid on ka Euroopas juba aastaid aeg-ajalt terroriakte toime pannud, on seni tulnud Euroopas vähemalt samapalju muret tunda nii-öelda "omade" pärast (meenutagem Anders Behring Breivikut või Soome koolitulistamisi!). Pärast 2005.a. Londoni rünnakuid on küll väiksemaid islamistide toimepandud rünnakuid olnud, nende sihtmärkideks olid reeglina kas sõjaväelased/militaarobjektid või juutide kui islamistide tavalise sihtmärgiga seotud objektid. Olukord Euroopas on paraku muutunud just viimase aasta jooksul - islamistid on asunud ründama ka täiesti tavalisi inimesi.

Samas võimendab meedia kõik Euroopas või Ameerikas toimuva alati palju suuremaks kui Venemaal toimuva. Seetõttu jääbki mulje, et terrorism on Euroopas suurem probleem kui Venemaal. Tegelikult teevad Euroopa julgeoleku- ja vastuluureteenistused oma tööd palju paremini, kui üldiselt arvatakse, ja ärahoitud terroriakte on palju rohkem - samas võimendatakse ka nurjunud terroriaktid meedia poolt üles. Venemaal toimuv pälvib laiemat rahvusvahelist tähelepanu paraku vaid, siis, kui seal midagi eriti koledat toimub (nagu India, Hiina või teiste maadegi puhul).

Järeldus on siit see, et putinlik süsteem EI SUUDA TAGADA INIMESTE TURVALISUST - pigem suudab seda ikkagi näiliselt "nõrk" demokraatlik õigusriik. Samuti ei vaja mitte Euroopa Venemaa abi, vaid pigem vastupidi! (Eelpooltoodud sünge nimekiri tõestab seda)

Veelkord pagulasküsimusest ja suhetest Euroopa Liiduga

Tegelikult suudaks Ida-Euroopa ka Lääne-Euroopa päästa, kui viimane probleemistikule mõistusega läheneks. Praegu aga valitseb seal lääne pool selline "kindlalt-edasi-põhja-välja!" mentaliteet. Absoluutselt lubamatu oleks lasta neil endid kaasa tirida. Nad võivad küll meid igasuguste asjadega hirmutada, tegelikult on nad enamalt jaolt ühed "pehmod".

Seda jahmatavam on jälgida, kuidas paljud sissetungijate-pagulaste vastased käituvad täpselt samasuguste "pehmode" kombel. Sest kui käib vaid üks lõputu virisemine, et "niikuinii läheb metsa" ja "niikuinii sõidetakse meist jälle üle", siis võib kindel olla, et nii ka läheb. Ainult et sel juhul pole vaja ka viriseda, vaid parem siis juba siit riigist jalga lasta, näiteks Austraaliasse.

EW sündis aga koguni vihases võitluses ÜHEAEGSELT KAHE suurvõimu vastu ja õnnestus võita mõlemat. Samuti on meil veel 25 aasta tagused kogemused vägagi elavalt meeles. Kuidas saavad meid hirmutada mingid "valitsuse soomustatud limusiinid", kui tookord seisis meil vastas 45 000 tuumapead, keemia- ja biorelvi, 55 000 tanki, 50 000 suurtükki, pea 100 000 soomukit ja 5,5 miljonilist isikkoosseisu (sh. Spetsnazi kõrilõikajad) ning KGB terroriaparaati omav kurjuseriik? Ehk nagu Texase kõnekäänd ütleb: "Ka väiksem mees võib suuremat võita, kui ta on järjekindel ja kui tal on õigus!"

Tahakski teada - kuidas on võimalik, et 25 aastaga seesama rahvas, kes vaid veerand sajandit tagasi oli samamoodi valmis oma eludega riskima, nagu praegu ukrainlased teevad, on sedavõrd "pehmostunud", et ei suuda vajadusel isegi omaenda "pehmodest" poliitikuid paika panna? Mina küll aru ei saa. Mõelgem selle peale.

Kes väidab, et "me ei saa Euroopa Liidu vastu", see eksib. EL-s on samuti praegu võimul "pehmod", nii et neid pole mõtet üldse karta. Näiteks Prantsuse ja Saksa tipp-poliitikute viimase aja väljaütlemised viitavad juba vaat et skisofreeniale: ühelt poolt öeldakse, et pagulaste-sissetungijatega tullakse toime küll ja siis jälle antakse turmtuld idaeurooplaste pihta, sest need "polevat solidaarsed" - mis näitab ju selgelt, et ei tulda toime.

Antud olukorras tuleb lihtsalt TEHA SEDA, MIS ON ÕIGE ehk kaitsta omaenda rahvuslikke huve. Mis ongi just Euroopa huvid! Mitte aga kuulata neid poliitikuid või muid "arvamusliidreid", kes vaid imiteerivad mõtestatud tegevust, aga sellegipoolest kipuvad teisi õpetama.