KANGELASEEPOS

(NB! Mina pole selle autor. Originaali kirjutas üks koolivend 1989. aastal, ma pole kindel, et ta praegu tahaks sellega üldse kuulsaks saadagi. Avaldan selle siiski, koos mõnede ajakohaste parandustega. Sest praegu teisiti ei saa.)

Kaja, Hanno, Jürgen koos

tanki omal ehitavad

hunnikus on metal, soos

seda kokku keevitavad.

Jürgen püssirohuga

täidab suuri mürske,

oma suure kõhuga

painutades vaske.

Tankil roomikud on all,

Mistra vaip on põrandal,

pommid riiulil on reas,

Kajal on pilotka peas.

Rauda mürsk ja püssi padrun,

vööl granaat kui hiigelsidrun,

korraks tekkis vaikushetk

ning siis algas sõjaretk.

Eesmärk Moskva vallutada,

venelased allutada

Teel neil langes Stalingrad,

Novgorod ja Putingrad.

Moskva alla jõudsid nad,

mürsu rauda lükkasid

Spasski torni kõigepealt

vastu taevast õhkasid.

Nad tegutsesid lahingretkel,

kuid siis tuli vaenlase kuul

Tank äkki lõhkes samal hetkel

ja rebenenud roomik rippus puul.

Ja laulu enam me ei kuule

Ei helise enam ta sünt

Neil hinged vistist lendasivad kuule

Neid leinab kogu armas kodukant.

Tšuktšid üles leidsid tükid,

kleepisid ja keevitasid

Peale pihustasid laki,

hapetega söövitasid.

Kõige lõpuks tuli šaaman,

elu sisse puhus neil

puhus suureks nende musklid,

hambad suhu nagu hail.

Nüüd kolm Rambot kokku said,

koos kaks kasti õlut jõid

Sõjaplaane mõlgutasid,

pingil jalgu kõlgutasid.

Vaatasid, et maast ei saa,

võib ju õhust proovida

Ehitame lennuki,

Hannost lendur saab siis nii.

Siis kolm seppa kanget „meest“

kes käind läbi tulest veest

võtsid kätte haamrid nad

hakkasivad taguma.

Tagusid nii päevad, ööd

tegid rasket mehetööd.

Peksid neete, tegid saba,

kiiresti neil käes töö laabus.

Õhuvallas tee on vaba,

stardieelne päev nii saabus.

Käis pidu Endla tänavas,

kui tore oli see

Kõik parmud põõsas lakkumas

ja jooksmas k*****.

Küll Kaja kombel tahtsid nad

maad taevast vaadata.

Kuid Kaja hoopis otsustas

neid parme rünnata.

Aeg tuli. 

Maa ja mere pääl silm mõnda seletas

ja Hanno lennuk taeva alt kõik linnud peletas.

On kuldsel tiival orav hell

ja kõmisemas häirekell

on Endla uulitsas.

Kõrgel sinitaeva all

lendab kolme sepa küna,

pomme tuleb robinal

purustusi tekitama.

Täis sai parmudel siis hing,

sõjaplaane sepitsesid

Lendas lennuk nagu lind,

selle alla tulistasid.

Süttis lennuk põlema,

hakkas alla tulema

Rambod langevarjud võtsid,

alla kohe hüppasid

Vaikselt liueldes nad nii

Viimsi kandis maandusid.

Lasid maha mitu parmu

Andmata siis neile armu

Äravõetud relvad veeti 

Ära leivakombinaati.

Lõhkusid nad tainamajas,

Jürgen auto ära ajas

Teised läksid taha kasti

vähendama leivalasti.

Sõitsid vallamajja „mehed“,

kabinetti varjusid

ja seal kõva lärmi tehes 

piirajaile karjusid:

“Minge ära, kartke meid,

kui ei taha lahinguid!”

Mehed läksid, Rambod jäid

Maha jäi vaid langenuid

Siis kolm sõpra koju läksid,

Bideni mäe tühjaks jätsid

Mägi täis on mutreid, polte,

plekitükke, automaate.

Homme sõbrad kokku saavad,

mängumaale lähevad

Suures puitund maltsametsas

partisane mängivad.