Löök antakse muidugi mitte otse, vaid läbi veebiteenusepakkujate. Piisab, kui neist kellegi kallal "näidishukkamine" toime pannakse (umbes nagu Megauploadiga läks) ja pärast on kõik igaks juhuks üliettevaatlikud. Umbes, nagu juhtus Venemaal (Putin vs. Hodorkovski).
See võib aga väga kergesti viia täielike absurdsusteni. Igaks juhuks võidakse "ära keelata" mõni video, kus puhtjuhuslikult mingi lugu taustal kõlab. Või siis mõni foto, kus võib olla näha muu hulgas näiteks mõne filmi poster. Jne. jne. Täiesti arusaamatu on üldse, kuidas sellised videod või fotod saaksid kahjustada kellegi autoriõigusi? Rahalist kasu ei saa neist ju keegi. Ka pole võimalik neid kasutada loata kopeerimiseks ega levitamiseks.
Igal asjal on piir. On täiesti selge, et kui kuskil on legaalselt saadaval CD või DVD või muu andmekandja peal kellegi looming, tuleks kindlasti eelistada seda. Lisaks autori toetamisele on siis ka kvaliteet garanteeritud, mis veebist tasuta allalaadimise puhul nii ei ole. Hind ei pruugi samuti kallis olla - mõnest välismaa veebipoest saab nt. kasutatud CD-sid hinnaga 1-3 EUR/tk. - selle hinnaga ei olnud omal ajal isegi piraatplaati võimalik osta. Osad plaadid on isegi veel kilepakendis.
Kuid paraku on päris suur hulk selliseid asju, mida "legaalselt" polegi üldse võimalik hankida! Muusika poolelt näiteks 80-ndate ja 90-ndate paljudest kuulsatest hittidest tehtud remixid (Razormaid RMX, Hot Tracks RMX jt.), mida CD-l pole kunagi ilmunud. Üsna suur hulk CD-ajastu eelset muusikat on samuti "levist väljas", kuna see on ilmunud omal ajal vaid "saviplaatidel", enamik meist aga vaevalt nende kuulamiseks enam mingit mängijat ostma hakkab.
Hoopis kehvad lood on aga muusikavideotega. Kui mingi lugu taevakanalite aktiivsest rotatsioonist kaob ja mingil põhjusel on see endale salvestamata jäänud, siis senine praktika ütleb, et siis ta ongi suure tõenäosusega igaveseks kadunud. Sealjuures võib tegu olla üldsegi mitte edetabelis kuskil tagaotsas oleva looga. Paljudel juhtudel pole ka artistid ise (või üigem nende plaadifirmad) oma DVD-kogumikke välja andnud. Seega ainus koht, kust neid videosid hiljem veel vaadata saab, ongi YouTube.
Mingil arusaamatul põhjusel on kogu see globaalne meedia (vähemalt Euroopas, sh. Eestis) pidevalt liikunud selles suunas, et piirata meie valikuvabadust. Veelgi enam, piiratakse ka juurdepääsu olemasolevale kultuuripärandile (sinna kuuluvad ka needsamad muusikavideod - paljud neist on ju ka aastaid hiljem nauditavad vaadata).
Vaadakem kasvõi Eesti telekanalite repertuaari. Igal aastal korduvad täpselt ühed ja samad filmid. Varem näitamata filme tuleb juurde üsna vähe ja needki kipuvad pigem vimaste aastate filmid olema. Kuid väga häid filme on ka varasematel aastakümnetel tehtud, neid aga meie kanalid millegipärast ei taha näidata (isegi "Rambo" ja "Red Dawn" kuuluvad nende hulka). Sama lugu on taevaste muusikakanalite repertuaariga - isegi "retrosaadetes" korduvad alati ühed ja samad lood. Suur osa kultuurist lihtsalt "kustutatakse"!
Kui muusika- ja filmitööstus väidab, et seda tehakse sellepärast, et selle või tolle vastu pole huvi ja seega pole majanduslikult tasuv mingit asja plaadina välja anda, siis YouTube'i videote vaadatavusarvud näitavad küll vastupidist. Tööstus peaks ise hoolitsema selle eest, et kõik nende valduses olev audio ja video, mille vastu võib eeldada fännide huvi, oleks ka legaalselt kättesaadav. Praegu see nii ei ole.
Kokkuvõtteks:
1)autoriõiguste tagamise sildi all ei tohi lasta tekkida tsensuuril veebikeskkonnas ega tohi rikkuda kellegi privaatsust - privaatse iseloomuga (ehk siis kõik, mis pole nt. kokkupakitud või ka pakkimata filmid, mp3-d, tarkvara jne.) materjal peab jääma privaatseks, selle jõuga eemaldamine veebist või koguni selle avaldamise kriminaliseerimine on inimõiguste ja eraelu puutumatuse rikkumine;
2)muusika-, filmi- ja üldse kogu meediatööstus peab esmalt tagama ise selle, et kogu materjal, mille autoriõigused neile kuuluvad, oleks legaalselt kättesaadav - kas siis andmekandjal või mõistliku hinna eest veebist allalaetav;
3)Riigikogu peaks ka ACTA mingil kujul vastuvõtmise korral lisama sinna juurde eraldi punkti, millega rõhutatakse, et meie kui Eesti kodanike õigusi ACTA ei riku ja näiteks mingit jälitustegevust see endaga kaasa ei too. See oleks parim garantii, et nii ka tegelikult läheb. Meie ühiskond on niigi igasguste asjadega ära hirmutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar